 1935 veebruar Eesti allohvitserid Inglismaal Fort Blockhouse merevaebaasi oppekeskuses, tagareas vasakult esimene Herbert Kadajas  04.02.1936 Kaitsevagede ulemjuhataja J.Laidoner ehitusplatsil olukorraga tutvumas, paremalt esimene Herbert Kadajas  06.02.1936 vasakul tulevase allveelaeva Lembit vanemohvitser Richard Kokk, paremal pootsman Herbert Kadajas  02.06.1936 vettelaskmiseni on 34 paeva  07.07.1936 kell 11.00 allveelaeva Lembit ahtris, keskel pootsman Herbert Kadajas  07.07.1936 enne Lembitu vettelaskmist, seisab paremalt esimene pootsman Herbert Kadajas  07.07.1936 kell 13.07 keskel Eesti saadiku abikaasa Alice Schmidt - mina nimetan sind Lembit  07.07.1936 kell 13.07 Lembit libiseb vette  07.07.1936 kell 13.20 keskel valges Eesti Jarelvalvekomisjoni esimehe abikaasa pr R.Strobel - mina nimetan Sind Kalev  07.07.1936 kell 13.20 teisena libiseb vette allveelaev Kalev  07.07.1936 allveelaevnikud koos abikaasadega peale laevade pidulikku vettelaskmist, vasakult teine Herbert Kadajas, paremalt kolmas Liis Kadajas  1937 jaanuar, Eesti ohvitserid EW Järelvalvekomisjonist Vickers & Armstrongi tehases, seisab paremalt kolmas Herbert Kadajas  10.03.1937 allveelaev Lembit esimesel proovisoidul Barrow-in-Furnessi reidil  14.05.1937 allveelaeval Lembit heisatakse pidulikult Eesti merevae lipp, vasakult kolmas pootsman Herbert Kadajas  14.05.1937 Lembitu allohvitserid on üles rivistunud Eesti mereväe lipu heiskamiseks, paremalt esimene pootsman vanemveebel Herbert Kadajas  14.05.1937 Lembitu ohvitserid Eesti mereväe lipu heiskamisel vasakult vanemleitnant Voldemar Jakobson, komandor vanemleitnant Ferdinand Schmiedehelm, komandori abi leitnant Richard Kokk  03.07.1937 allveelaev Lembit lahkub Inglismaalt Gravesendi sadamast, vasakult - pootsman vanemveebel Herbert Kadajas ja komandori abi leitnant Richard Kokk  09.07.1937 kell 10.00 Merejõudude juhataja merevaekapten V.Grentz lipulaeval Sulev tervitamas Pakri tuletorni lahistel koju saabuvat allveelaeva Lembit  1937 august Parnu sadam, vasakul Lembit, paremal Kalev  07.07.1938 Lembit ja Kalev vettelaskmise 2 aastapaeval Loksa sadamas  Allveelaev Lembit merel  04.05.1940 lahkub allvelaeva Lembit esimene komandör vanemleitnant Ferdinand Schmiedehelm pildil keskel, temast paremal uus komandör Richard Kokk, vasakul pootsman Herbert Kadajas  Allveelaeva Lembit vapi kujutis, originaalvappi peitis pootsman Herbert Kadajase perekond 1940 aasta sugisest kuni selle üleandmiseni Eesti Meremuuseumile 07.05.1991.a. |
Allveelaevade ehitamine
Allveelaevad ehitati Inglismaal, Vickers-Armstrong Ltd Laevatehases Barrow-in-Furnessis. Allveelaevade ehitamiseks sõlmitud leping nägi ette tellijapoolse järelevalvekomisjoni loomise ja selle saatmise laevade ehitusele. Esimene konkreetne ettevõtmine Eesti poolelt oligi järelevalvekomisjoni läkitamine Suurbritanniasse. See jõudis kohale 17. jaanuaril 1935. Kogu komisjonile korraldati lühiajaline erialakursus.
Oluliseks tähiseks allveelaevade ehitamisel oli kiiluplaatide paigaldamine 19. juunil 1935. Seda tehti samal päeval mõlemale laevale, nr 705 ja nr 706-le. Laevadele nime panemine toimus rohkem kui aasta hiljem.
Allveelaev nr 705 sai nimeks Kalev ja allveelaev nr 706 Lembit. Lembit ja Kalev lasti vette 7. juulil 1936 Vickers-Armstrong Ltd Laevatehases Barrow-in-Furnessis.
Lembitu ristis saadik August Schmidti abikaasa Alice, lausudes: "Annan sulle nimeks "Lembit". Õnnelik ja edurikas olgu sinu tegevus. Õnnistagu Jumal kõiki, kes sinul teenivad."
Eesti Mereväes
Allveelaeva Lembit komandöriks sai Ferdinand Schmiedehelm. Laeva vapil, mis asus komandotorni ees, oli kiri "Vääri oma nime". 8. juulil 1937 saabus Lembit Tallinna. Teenistuse jooksul külastas Lembit Riiat ja Helsingit. Laeva meeskond koosnes ohvitseridest ja tegevallohvitseridest, kellele lisandusid väidetavalt navigatsiooniperioodil kaks ajateenijat-madrust. Kord oli Lembit sattunud kiire sukeldumise käigus ka ohtlikku pikikaldesse, kuid meeskond suutis olukorra lahendada. Kuni 6. augustini 1940 olid allveelaevad Eesti Mereväe teenistuses, moodustades lõpus laevastikus allveelaevade divisjoni.
Algul kuulus allveelaevade juurde varustuslaev Laine, mis oli Venemaal kunagi selleks otstarbeks ehitatud. 1940. aastal lisati allveelaevadega ühte divisjoni ka moodne vahilaev Pikker.
Laeva ülevõtmine
1940. aasta augustis jäi Lembit seoses Eesti okupeerimise ja annekteerimisega NSV Liidu mereväele. Laev arvati mereväe 1. brigaadi koosseisu. Aegamisi vahetati enamus Lembitu senisest eestlastest meeskonnast venelaste vastu välja. Laeva viimaseks eestlasest vastutavaks isikuks oli leitnant Richard Kokk. Oktoobris 1940 sai uueks komandöriks 2. järgu kapten Vladimir Poleštšuk. Määrati ka komissar: Sobkolov. Alles jäeti lõpuks vaid mõned "usaldusväärsemad" eesti allohvitserid instruktoritena, sest taoline allveelaev oli Nõukogude mereväelastele täiesti tundmatut tüüpi. Neile anti mitšmani auaste. Eestlastest jäid laevale grupivanematena teadaolevalt: Eduard Aartee (torpedist), Toivo Sumera (elektrik) ja Alfred Sikemäe (motorist). Laeva vapp eemaldati 1940. aasta sügisel komandotornilt ja selle peitis ära pootsmani, vanemveebel Herbert Kadajase perekond.