allveelaev LEMBIT

EML_Lembit_as_Displayed_in_the_Estonian_Maritime_Museum.jpg

Allveelaevade ehitamine

Allveelaevad ehitati Inglismaal, Vickers-Armstrong Ltd Laevatehases Barrow-in-Furnessis. Allveelaevade ehitamiseks sõlmitud leping nägi ette tellijapoolse järelevalvekomisjoni loomise ja selle saatmise laevade ehitusele. Esimene konkreetne ettevõtmine Eesti poolelt oligi järelevalvekomisjoni läkitamine Suurbritanniasse. See jõudis kohale 17. jaanuaril 1935. Kogu komisjonile korraldati lühiajaline erialakursus.

Oluliseks tähiseks allveelaevade ehitamisel oli kiiluplaatide paigaldamine 19. juunil 1935. Seda tehti samal päeval mõlemale laevale, nr 705 ja nr 706-le. Laevadele nime panemine toimus rohkem kui aasta hiljem.

Allveelaev nr 705 sai nimeks Kalev ja allveelaev nr 706 Lembit. Lembit ja Kalev lasti vette 7. juulil 1936 Vickers-Armstrong Ltd Laevatehases Barrow-in-Furnessis.

Lembitu ristis saadik August Schmidti abikaasa Alice, lausudes: "Annan sulle nimeks "Lembit". Õnnelik ja edurikas olgu sinu tegevus. Õnnistagu Jumal kõiki, kes sinul teenivad."

Eesti Mereväes

Allveelaeva Lembit komandöriks sai Ferdinand Schmiedehelm. Laeva vapil, mis asus komandotorni ees, oli kiri "Vääri oma nime". 8. juulil 1937 saabus Lembit Tallinna. Teenistuse jooksul külastas Lembit Riiat ja Helsingit. Laeva meeskond koosnes ohvitseridest ja tegevallohvitseridest, kellele lisandusid väidetavalt navigatsiooniperioodil kaks ajateenijat-madrust. Kord oli Lembit sattunud kiire sukeldumise käigus ka ohtlikku pikikaldesse, kuid meeskond suutis olukorra lahendada. Kuni 6. augustini 1940 olid allveelaevad Eesti Mereväe teenistuses, moodustades lõpus laevastikus allveelaevade divisjoni.

Algul kuulus allveelaevade juurde varustuslaev Laine, mis oli Venemaal kunagi selleks otstarbeks ehitatud. 1940. aastal lisati allveelaevadega ühte divisjoni ka moodne vahilaev Pikker.

Laeva ülevõtmine

1940. aasta augustis jäi Lembit seoses Eesti okupeerimise ja annekteerimisega NSV Liidu mereväele. Laev arvati mereväe 1. brigaadi koosseisu. Aegamisi vahetati enamus Lembitu senisest eestlastest meeskonnast venelaste vastu välja. Laeva viimaseks eestlasest vastutavaks isikuks oli leitnant Richard Kokk. Oktoobris 1940 sai uueks komandöriks 2. järgu kapten Vladimir Poleštšuk. Määrati ka komissar: Sobkolov. Alles jäeti lõpuks vaid mõned "usaldusväärsemad" eesti allohvitserid instruktoritena, sest taoline allveelaev oli Nõukogude mereväelastele täiesti tundmatut tüüpi. Neile anti mitšmani auaste. Eestlastest jäid laevale grupivanematena teadaolevalt: Eduard Aartee (torpedist), Toivo Sumera (elektrik) ja Alfred Sikemäe (motorist). Laeva vapp eemaldati 1940. aasta sügisel komandotornilt ja selle peitis ära pootsmani, vanemveebel Herbert Kadajase perekond.