Lastelaulud

EESTI VANAD LASTELAULUD

Eesti vanad lastelaulud on nagu varasalv, mis sisaldab laule, mis on meile üdini tuttavad ja mida antakse Eesti juurtega lastele edasi koos emapiimaga. Laulude vanusest saame rääkida üsna tinglikult. Tuvastada on võimalik vaid aasta, millal mingi laulu noot Eestis trükis on ilmunud. Aga rahvalaulud on ju pärimuslikud ja ajatud. Sageli on mingi laulu noodistanud helilooja märkinud laulu noodile, „rahvaviis", „rahvaviisi ainetel" või „rahvalaul - rhvl", mis tähendabki, et laul ise on tegelikult palju vanem kui see tema trükitud noot. Kui palju vanem, seda me ei tea, sest kus on ühe rahvalaulu algus? Ta on kuskil sügaval rahva mälus ja antakse edasi suulise pärimusena.

JUBA LINNUKESED

Minu kokkupuude vanade lastelauludega ulatub minu enda mälu algusesse. Mäletan, et elasin väikese lapsena Maardu mõisas, kus oli tol ajal koolimaja. Minu isa ja ema andsid mõisa allkorrusel koolitunde. Olin päris üksinda kodus võrevoodis ja laulsin hirmu peletamiseks lastelaulu „Juba linnukesed", teise nimega "Kevadel". Ja nutsin muidugi lahinal, sest „lapsed kes kui vangis elan´d, pole ammu murul käin´d". Lõpmata kahju oli mul kõigist neist vangis elavatest lastest, kes polnud murul käinud.

MILLEST TEKKIS MINU HUVI?

Lapsest peast alates on lastelaulud olnud minu head sõbrad ja teekaaslased. Hiljem laulsin ma neid laule juba oma lastele ja veel hiljem oma lastelastele, kellega seoses tekkiski mul mõte hakata välja andma plaadisarja „Eesti vanad lastelaulud". Tahtsin, et nad mäletaksid oma vanaisa laule. Samas tahtsin, et need laulud minu plaatidel oleks hoogsad ja tantsulised, et lapsed saaksid ikka kaasa karata. Ühtlasi hakkas mind huvitama, kust on kõik need vanad laulud pärit ja kes on need meieni toonud.

KELLEGA TEHA KOOSTÖÖD?

2006.a. Kuusalust Tartusse elama asudes võtsin kontakti Ursel Ojaga, Ülenurme Muusikakooli pop- jazz laulustuudio juhatajaga. Enne olin ma uurinud ka Eesti Raadio laululaste lauluoskusi ja võimeid. Kuna tahtsin omavahel kokku viia Eesti vanad lastelaulud ja kaasaegsed pop –, jazz- ja rockmuusika seaded, siis staazika ER helirezisööri, Mati Braueri soovitusel valisin partneriks just Ursel Oja laulukooli lapsed.

MINU PLAADISARJA LAULUD

Väga suur osa Eesti vanadest lastelauludest on Eesti rahvaviisid ja ka nende laulutekstid on pärit rahvaluulest. Palju on ka teiste rahvaste rahvaviise. Kuuel erineval lastelaulude plaadil on kokku 99 vana lastelaulu, millest Eesti rahvaviise on 45, teiste rahvaste rahvaviise 23 ja autorilaule 31. Seega 2/3 rahvaviisid ja 1/3 autorilaulud.

KÕIGE VANEMAD LAULUD?

VIISI JA SÕNADE AUTORID?

Raamatukogudes talletatud Eesti vanade lastelaulude nootidest on näha, et esimesed Eesti lastelaulud ilmusid noodikirjas umbes samal ajal, kui talumehed üle terve Eesti sõitsid hobuvankritega Tartusse Eesti 1. Üldlaulupeole, mis toimus 18.- 20. juunini 1869.a. Ajaliselt ulatub minu Eesti vanade lastelaulude plaadisari seega ülemöödunud sajandi 1860 -ndate aastate lõpust kuni möödunud sajandi 1960-ndate aastate lõpuni, minu enda lapsepõlveni välja.

FRIEDRICH KUHLBARS

Friedrich Kuhlbars (1841 – 1924) – Eesti luuletaja, lastekirjanik, koolmeister, koorijuht, tegutses Viljandis. Andis Viljandi teatrile nime "Ugala". 1868.a. andis ta Eesti koolidele välja lauliku "Laulik koolis ja kodus", milles on eesti rahvaviis tema loodud sõnadele "Teele, teele (kurekesed)". Kaks aastat hiljem, 1870 andis ta välja lauliku "Wanemuine ehk neljakordne laulu-lõng", milles on esmatrükis tema teksti ja C.Fr.Zöllneri viisiga avaldatud laul "Wanemuine (Kui Kungla rahvas)", samuti eesti rahvaviis tema sõnadega "Kevadpidu (Elagu kõik me armsamad aasad)" Muuhulgas kirjutas Mihkel Lüdig 1923. aastal Fr.Kulhlbarsi tekstile oma kuulsa laulu "Koit".

ALEKSANDER KUNILEID

Aleksander Kunileid (Aleksander Saebelmann) 1845 – 1875 eesti helilooja, üks eesti rahvusliku muusika rajaja, 1869.a. 1. Üldlaulupeo üks juhtidest, ka köster, kooliõpetaja ja organist. Kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. 1869 andis C.R.Jakobson välja lauliku "Wanemuine Kandle Healed", kus on L.Koidula tekstile esmakordselt laul "Kodu (Meil aiaäärne tänavas)". 1871 ilmus C.R.Jakobsoni poolt välja antuna lauliku "Wanemuine Kandle Healed" teine jagu meeskooridele, milles on A.Kunileid´i seades R.Kallase üles kirjutatud 5 salmiline eesti rahvaviis "Süda tuksub: tuks, tuks,tuks". Laulu 2 salm on tänapäeval ära jäetud – kuna seal on sisu vähe, 5.salm aga räägib, kuidas mees võtab Malle kaenlasse ja nad lähevad Londowa (Londonisse?) pulmaehteid otsima. Nii et alguses on see tänane lastelaul hoopiski meeskoori laul.

KARL AUGUST HERMANN

Karl August Hermann (1851 – 1909) - Eesti helilooja, koorijuht, keeleteadlane, ajakirjanik (Postimees), kirjastaja, mitme üldlaulupeo korraldaja ja koorijuht, tegutses Tartus. 1875 annab K.A.Hermann segakooridele välja lauliku "Eesti Kannel". Lauliku 25.laul on "Kalapüük (Süda tuksub)", nüüd juba Hermanni seades. Tekst on sama, mis Kunileiu seades neli aastat varem, 5 salmi koos Lonowa minekuga. Noodi kohal on kirjas seade kuupäev(?), 24.jaan 1868.a.

1877 annab K.A.Hermann meeskooridele välja lauliku "Kodumaa Laulja". Lauliku 26.laul – "Wanemuine (Kui Kungla rahvas)", seade kuupäev 26.okt 1874. 54.laul – "Kalapüüd", endiselt minnakse Mallega Londowa pulmaehteid otsima. Oma hilisemates laulikutes toob K.A.Hermann meieni laulud: Sokukene (Kus sa käisid) 1890, Hiir hüppas (Pulma rõõm) 1890, Laulge poisid 1890, Vares vaga linnukene 1890, Ema süda 1890, Naabri Mari laulab 1905, Kaera-Jaan 1907.

ADO GRENZSTEIN (A.PIIRIKIVI)

Ado Grenzstein (pseudonüüm A.Piirikivi) (1849 - 1916) – ajakirjanik ja pedagoog. 1878 annab ta välja "Kooli Laulmise Raamatu" 6-es jaos. 11.laul "Kalapüük" K.A.Hermanni seades, varasem teine ja ilma sisuta salm on ära jäetud, viimases salmis enam Mallet kaenlasse ei võeta ja pulma ehteid ei osteta. Londowast ostetakse seekord "mis meil tarvis" ja koju tulles lauldakse lahkel meelel. Laulikus on veel laulud "Ema süda", "Vaikne kena kohakene" ja "Kodu (Meil aiaäärne tänavas)". Ado Grenzstein on kirjutanud ka sõnad lastelaulule: Uhti – Uhti - Uhkesti 1913. Ado Grenzstein hakkas 19.sajandi lõpul esimesena Eestis tutvustama malemängu ning mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia ("matt", "lipp", "kuningas" jne).

MIINA HÄRMA (HERMANN)

Miina Härma (Hermann) (1864 – 1941) - helilooja, koorijuht ja organist, tegutses Tartus. Lastelauliku "Laulmise õpetus koolidele - 1" 1923 koostaja. Lastelaulu "Emakesele" (Ema, kallis ema) – viisi autor. Miina Härma osales esimese Eesti sini-must-valge trikoloori valmistamises.

ESIMENE SINI – MUST – VALGE LIPP

1883. aastal alustas tegevust Eesti Üliõpilaste Selts, kuid seltsil ei olnud oma lippu. Kui jutt läks lipu saamisele, lubas helilooja Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann selle muretseda.

Tema eestvõtmisel saigi asi teoks. Põltsamaa leerimajas õmbles Põltsamaa kihelkonnakooli juhataja Gustav Beermanni tütar Emilie Beermann koos Peterburi konservatooriumi üliõpilase Miina Hermanniga (hiljem helilooja Miina Härma) esimese sini-must-valge trikoloori valmis. Lipp jõudis 1884. aasta 7. aprillil üliõpilasseltsi korterisse.

VOLDEMAR TAMMAN

Voldemar Tamman (1884 – 1942) kooliõpetaja, koolilaulikute koostaja ja kirjastaja, tegutses Tartus. Eesti Vabariigi algusest peale Tartus tegutsenud Tammani - nimelise kirjastuse kaudu ilmus tema ja Juhan Aaviku kaastööna üle 20 erineva koolilauliku (koos kordustrükkidega 30), lisaks palju teisi kooliõpikuid. Voldemar Tamman lõpetas Tartu Õpetajate Seminari, enne seda õppis Palamuse kihelkonnakoolis ja töötas pärast Õpetajate Seminari lõpetamist Palamusel lühikest aega õpetajana. Hiljem jätkas juba õpetajana Tartus. Tänapäeval tuntakse Voldemar Tammanit eelkõige Jaan Imeliku prototüübina Oskar Lutsu jutustusest "Kevade". Piltlikult öeldes pani Imeliku kannel Eesti lapsed aastakümnete jooksul laulma ja tantsima.

JUHAN AAVIK

Juhan Aavik (1884 – 1982) – helilooja, dirigent ja pedagoog, tegutses aastani 1925 Tartus, mitmete üldlaulupidude üldjuht. Lõpetas Peterburi konservatooriumi, oli Vanemuise teatri muusikajuht, muusikaõpetaja Tartu koolides ja Õpetajate Seminaris, Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Aastast 1925 Tallinnas Estonia teatri muusikajuht, Tallinna Konservatooriumi õppejõud ja professor, hiljem direktor, Eesti Lauljate Liidu esimees jne jne

VOLDEMAR TAMMAN JA JUHAN AAVIK ÜHESKOOS

Nende kahe mehe poolt on nooti pandud ja kirjastatud järgmised laulud :

Jõuluõhtul 1908, Kevadel (Juba linnukesed) 1913, Ketramas 1913, Ratsasõit 1913, Tiiu talutütrekene 1913, Poisid ritta 1913, Vaikne kena kohakene 1913, Lumemees 1913, Kelgusõit (Küll on kena kelguga) 1913, Lapsed tuppa 1918, Läbi lume sahiseva 1924, Aha-ai ja aha-pai 1925, Meie kiisul kriimud silmad 1925, Üle lume lagedale 1926, Talvehommik 1926, Karjase laul (Raa-rii-raa) 1926, Meistrimehed 1933, Tuuled nüüd puhuvad 1933.

AUGUST KIISS

August Kiiss (1882 – 1965) – Tartu helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht. Lastelauliku "Laste lauluvara – 1" 1931 koostaja ja väljaandja. Tema poolt nooti pandud ja kirjastatud laulud: Mutionu pidu 1931, Mu koduke 1931, Igaühel oma pill 1931, Laps ja tuul 1931, Kanake ja kukeke 1931, Pardikesed 1931, Lapsed lähme lauluga 1931, Sünnipäevapidu 1931, Lõoke 1931.

RIHO PÄTS

Riho Päts (1899 Tartu - 1977) - helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Paljude lastelaulikute koostaja ja väljaandja. Tema poolt nooti pandud või kirjastatud laulud:

Mängulaul (Tsaa-tsaa) 1932, Jõulutaadi ootel 1935, Abiks olen emal 1935, Mehikene metsas 1936, Minu hani 1936, Meie poiste tants 1936, Eideratas 1936, Vastlalaul (Tulge lapsed) 1936, Vana sokk 1936, Sügislinnuke 1936, Tiliseb-tiliseb aisakell 1936, Kukeke 1957, Aasal õitseb mahlakann 1957, Tipa kooliteel 1957, Rõõmsad haned 1957, Pajupill 1959, Saksad sõitsid saaniga 1959, Muti metroo 1967.

JULIUS OENGO (J.ORO)

Julius Oengo (ka J.Oro) (1901 – 1941) – luuletaja ja lastekirjanik, kes on kirjutanud sõnad järgmistele lastelauludele: Üle lume lagedale 1926, Talvehommik 1926, Mängulaul 1932, Jõulutaadi ootel 1935, Tiliseb, tiliseb aisakell 1936, Eideratas 1936, Meie poiste tants 1936, Mehikene metsas 1936, Minu hani 1936, Sügislinnuke 1936, Vana sokk 1936.

ERNST ENNO

Ernst Enno (1875 – 1934) – luuletaja ja lastekirjanik, kes on kirjutanud sõnad järgmistele lastelauludele: Poisid ritta 1913, Aha-ai ja aha-pai 1925, Laps ja tuul 1931, Uisutamas 1933, Tipa kooliteel 1957, Aasal õitseb mahlakann 1957.

JUHAN ELKEN

Juhan Elken (1851 – 1931) - õpetaja, ajakirjanik ja koorijuht, rahvusliku liikumise tegelane. Lauliku "Koolilaste laulud kahele ja kolmele häälele" 1913 koostaja ja väljaandja. Eesti rahvaviisi seade tegija ja esmaväljaandja lastelaulule Uhti – Uhti - Uhkesti 1913.

LEO VIRKHAUS

Leo Virkhaus (1910 – 1984) - organist ja koorijuht, helilooja. On kirjutanud viisi väga tuntud lastelaulule Tiliseb, tiliseb aisakell 1936.

MUTIONU PIDU

Lauluga „Mutionu pidu", tekkis mul kohati tunne, nagu loeksin ma mingit põnevusromaani. Selle 6 - salmilise lastelaulu algtekst koosneb 18 salmist ja ilmus esmakordselt 1926.aasta märtsis ajakirja "Päiksetar" esimeses ja ainukeses numbris. Pseudonüümi A all loodud lastelaulu algtekst sisaldab aga sellise "Mutionu peo" kirjelduse, kus tarvitatakse ohtralt alkoholi ja mis lõppeb osaliste vahelise kõva kaklusega.

ALIDE DAHLBERG

Laulu sõnade autor selgus alles 29 aastat pärast laulu noodi esmailmumist, Eesti lastelaulikutesse ilmus tema nimi alles 46 aastat pärast laulu esmailmumist. Alates 1931.a kuni 1977. aastani on lastelaulikutes märgitud - sõnad "Lastelehe" järgi või polnud sõnade autorit üldse märgitud. 1960. aastal ilmunud Eesti lastekirjanduse almanahhis on esmakordselt ära trükitud laulusõnade autori nimi – Alide Dahlberg. Kulus veel 17 aastat, enne kui sõnade autori nimi jõudis ka Eesti lastelaulikutesse.

AUGUST KIISS

Tartu helilooja ja muusikapedagoog August Kiiss on oma lastelaulule "Mutionu pidu" 1931. aastal seadnud viisiks ühe Eesti rahvaviisi. Lastelaulu tekstina on ta kasutanud üsna "tegeliku Mutionu peo" algusest väljanopitud 6 salmi, kus metsarahvas alles peole koguneb ja esimest pruukosti võtab. Kõik on veel kained ja ei ole mingit kaklust.

OLETUSED

Tõenäoliselt kasutas helilooja ja muusikapedagoog August Kiiss Lastelehes ilmunud lasteluuletusi oma lastelaulude loomisel või rahvaviisidele seades tekstidena nii enne kui ka pärast „Mutionu pidu". Teada on, et Lasteleht Tartus ilmus ajalehe Postimees lisana aastatel 1900 – 1940. Seega ei pruukinud August Kiiss 5 aastat pärast teksti esmailmumist oma laulikut kirjastades enam täpselt mäletada, kust ta selle konkreetse teksti leidis ja oletas tõenäoliselt, et küllap siis leidis Lastelehest?

LAUL ILMA MUUSIKA AUTORI NIMETA

Miks aga puudub ENSV aegsetes lastelaulikutest eesti rahvaviisi esmaseadja ja väljaandja August Kiiss ´i nimi? Selgus, et August Kiiss emigreerus 1944. aastal Eestist ja elas kuni oma elu lõpuni välismaal. Seetõttu oli kodumaal välja antud lastelaulikutes tema nimi tabu.

LAUL ILMA SÕNADE AUTORI NIMETA

Alide Dahlbergi nimi puudus lastelaulikutest aga nii esimese Eesti Vabariigi ajal kui ka ENSV ajal? Mis võis olla selle põhjuseks? Ilmneb, et 06.02.1936.a. on Eesti Vabariigi President allkirjastanud oma otsuse omistada Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk, seerianumbriga 632 EV Siseministeeriumi referendile – Alide Dahlbergile.

OLETUSED

Võib oletada, et soliidsel Siseministeeriumi referendil ei sobinud enam oma ametikoha tõttu end otseselt siduda 10 aastat varem pseudonüümi A all kirjutatud metsarahva ohjeldamatu joomapeo kirjeldusega. Ja tõenäoliselt ei julgenud endine EV Siseministeeriumi referent ja Presidendilt aumärgi saaja Nõukogude ajal repressioonide kartuses oma nimele liigset tähelepanu tõmmata?

EESTI KEEL LAPSELE SUHU

Eesti emad kasvatavad oma lapsi üle kogu maailma. Olen saanud oma plaadisarjale „Eesti vanad lastelaulud" meeldivat tagasisidet näiteks lastelaulu „Juba linnukesed" teksti autori, Paul Tekkeli järeltulijalt USA-s. Tagasisidet olen saanud ka Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus Eesti emad kasvatavad oma Eesti juurtega lapsi. Ja tore on, kui muukeelses keskkonnas kasvav laps laulab koos oma emaga mingis kummalises keeles lastelaule. Tore oleks ka kui muukeelsed lapsed Eestis neid laule laulaksid, saamaks osa meie kultuurist ja Eesti kultuuriloost. See muudaks meie maailma palju paremaks.